otsi
 

Kummi-viigipuu ehk kummipuu

Ficus elastica

Allikas: Tree of Life

Prindi

Üldiseloomustus

Kummi-viigipuu kuulub viigipuude perekonda pärinedes India rannikualade džunglitest.

Ta on välimuselt väga sarnane viigipuu tienekesega, erinevuseks on lehtede teine värvus. Tinekese lehed on helerohelise-valgekirjud, aga kummi-viigipuu lehed tumerohelised. Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Lehed on suured ja ovaalsed kuni 30 cm pikad. Taim võib kasvada 3 m kõrguseks.

Tegemist on vähenõudliku taimega.

Temperatuur ja niiskus

Temperatuur peaks olema pigem soe, 18-24 kraadi, soovitavalt mitte alla 16 kraadi. Mitte asetada küttekeha (radiaatori) lähedale ega tuuletõmbe kätte. Temperatuuri kiired muutused ei mõju hästi. Taim eelistab niiskemat kasvukohta.

Valgus

Soovib valget või poolvarjulist keskkonda. Suvel vältida otsest päikesevalgust. Kui taim on akna vahetus läheduses, ei ole talvisel pimedal ajal vajalik taimele lisavalgust anda. Valguse puudusele viitab lehtede kuivamine.

Kastmine

Kui õhk on kuiv ja palav, tuleb taime kasta tihedamini nii, et muld on pidevalt niiske. Talvel kasta vähem. Lehti võib piserdada.

Väetamine

Väetada kahe nädala tagant, talvel kord kuus või veelgi harvemini. 

Paljundamine

Oksa ära lõikamisel panna see vette. Lõikekohtasid võib enne loputada sooja veega, et ei tekiks kilet.

Kahjurid ja haigused

Kilptäi.

Muu

  • Selleks, et taim hakkaks harunema, võib kärpida taime oksa. Parim aeg selleks on kasvuperioodi algus, märts. Peavart võib tagasi lõigata kolmandiku võrra.
  • Lopsakad lehed niisutavad õhku ja eemaldavad kahjulikke gaase.
  • Viinaleotis lehtedega pidi aitama leevendada reumavalu.
  • Puhasta aeg-ajalt lehti tolmust.

Kasutatud allikad

link_ikoon.gifKummi-viigipuu (Ceres)

link_ikoon.gifKummi-viigipuu (Hansaplant)

link_ikoon.gifKummi-viigipuu (Multiflora)

link_ikoon.gifNeli võimalust kilptäidest vabanemiseks (J. Mettik)

link_ikoon.gifViigipuu (hot.ee/toalilled)

Kummipuu

KummipuuAidi

Kummipuu

KummipuuTiina