Üldiseloomustus
Kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda kasvades Ida- ja Kagu-Aafrikas.
Lehed on paksud ja läikivad ning varred sihvakad. Kasv on püstine. Võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, peale mida hakkab enam laiusesse kasvama. Kasv on aeglane.
Taim on toataimena vähenõudlik.
Temperatuur ja niiskus
Eelistab sooja temperatuuri (18-23 kraadi), talvel jahedamat. Lühiajaliselt talub kuni 15 kraadi. Õhk võib olla ka kuiv ning talub isegi teatud määral tuuletõmbust. Suvel võib viia õue varjulisemasse kohta.
Valgus
Sobib nii varjuline kui ka valge koht (ida- või läänepoolne aken). Märtsist novembrini vältida eredat päikesevalgust, muul ajal ei tee see liiga. Valgemas keskkonnas on lehed heledamad ja taim kasvab kiiremini. Pimedas muutuvad lehed pikaks ja hõredaks.
Kastmine
Kasta pigem mõõdukalt. Talvel kord kuus, muul ajal kaks korda kuus. Talub kuivust, aga mitte ülekastmist. Kui taim on talvel jahedamas, tuleks ka kastmist vastavalt vähendada. Potialuselt tuleks pärast kastmist liigne vesi eemaldada. Võib aeg-ajalt piserdada sooja ja filtreeritud veega.
Väetamine
Kasvuperioodil (maist-septembrini) väetada kord kuus tasakaalustatud vedelväetisega, talvel harva lämmastikurikka väetisega. Sügisest kevadeni võib ka mitte väetada.
Õitsemine
Toataimena on eelkõige tegemist lehtdekoratiivse taimega. Looduses kasvatab kevadel-suvel 7 cm suurused rohelised või valged õisikud.
Ümberistutamine
Istutada ümber märtsis-aprillis iga 2-3 aasta tagant kasutades sukulentidele ja kaktustele mõeldud mulda. Muld ei tohi olla liiga rammus ja peab õhku hästi läbilaskma. Pott peaks olema nii suur, et juured mahuksid sellesse ära ja hea oleks jätta natuke kasvamisruumi äärtesse (pigem väike kui suur).
Paljundamine
Jagamise teel või lehepistikutega (varakevadel). Sulgja liitlehe osa võib panna otse mulda. Jagamisel tuleks risoomi ja juurte lõikekohta puusöepulbriga määrida.
Kahjurid ja haigused
Lehetäi ja kedriklestad. Üldiselt ei ole aldis kahjuritele.
Muu
- Sisaldab mürgiseid aineid.
- Aeg-ajalt võib lehtedelt tolmu võtta.
Kasutatud allikad
Sulgvõhk (Ceres)
Sulgvõhk (U. Laansoo)
Uus moetaim sulgvõhk ja vana tuttav diifenbahhia (U. Laansoo)
Kaja Kurg. Toalilled. Ajakirjade Kirjastus, 2003
Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005
Katarina Stenman, Anders Wennström. Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine. Varrak, 2008
Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008
Paul Williams. Toataimed. Varrak, 2006
