otsi
 

Kirinõges ehk sametnõges ehk toanõges

Solenostemon / Coleus

Allikas: plants.swtexture.com

Allikas: faculty.ucc.edu

Prindi

Üldiseloomustus

Kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda pärinedes Aafrika ja Aasia troopikaaladelt. Liike on nii ühe- kui mitme-aastaseid. Lehed on munajad või südajad kinnitudes vastakuti neljakandilisele varrele. Paljudel kirinõgestel on väga kaunis värviline lehestik. Värd-kirinõges on poolpõõsas, mida toataimena kasvatatakse tihti ühe-aastase taimena ning tavaliselt jääb ta kasv 30-60 cm juurde.

Tegemist on vähenõudliku toataimega.

Liigid

Liike on umbes 200.

  • Harilik kirinõges (C. blumei)
  • Reenelti kirinõges (C. rehneltianus)
  • Värd-kirinõges (S. scutellarioides)

Temperatuur ja niiskus

Sobib toatemperatuur, ei talu suuri muutusi. Liiga soojas võib hakata lehti langetama. Talvel võiks temperatuur olla 15-17 kraadi, aga mitte alla 10 kraadi. Suvel võib viia õue: talle meeldib õhurikas keskkond.

Valgus

Kasvukoht peaks olema valge (tagab lehtede värvi intensiivsuse) nii, et ei oleks otsest päikesevalgust. Kui taim on päikese käes, tuleb hoida juured niiskena. Võib hoida ida- või läänepoolse akna läheduses.

Kastmine

Kevadest sügiseni võib kasta rikkalikult (suvel vajadusel isegi kaks korda päevas, kui keskkond on soe), talvel peaks kastmist oluliselt piirama (eriti kui ruum on jahedam). Vältida kuivamist kui ka ülekastmist. Kasutada tuleks pehmet vett. Võib piserdada, kuna kirinõges vajab kõrget õhuniiskust.

Väetamine

Kevadest sügiseni võib väetada tasakaalustatud vedelväetisega iga kahe-kolme nädala tagant.

Õitsemine

Õitseb suvel ning õied on helesinised, kobarõisikutes. Kui õisikud ära näpistada, püsib lehestik kogu suve lopsakas ja värske.

Ümberistutamine

Kuna talvel kipuvad lehed maha langema, kasvatatakse kevadel tihti uued taimed. Selleks tuleks kevadel võrseid poole võrra kärpida ja istutada taim suuremasse potti. Mulda ise segades võtta: mätta-, lehe- ja sõnnikumulda, mis on segatud liivaga (2:2:1:1). Liiga rammusas mullas kahvatub lehtede värv.   

Paljundamine

Seemnetega (idaneb kergesti veebruarist juunini) või varrepistikutega kevadel-suvel. Pistikud võib panna ükshaaval mulda (poti läbimõõt 7-9 cm) kattes poti koti või klaaspurgiga. Paari kuu möödudes võiks taime istutada juba suuremasse potti. Noortel taimedel võib tipu ära näpistada, et nad muutuksid haruliseks.

Kahjurid ja haigused

Lehetäid, kedriklestad ja kasvuhoone karilased.

Muu

  • Taime kompaktsena hoidmiseks võib kärpida võrsete tippusid. Mida rohkem kärpida, sest tihedamaks ta muutub ja madalamaks jääb kasv.
  • Sisaldab mürgiseid aineid.

Kasutatud allikad

Peter McHoy. Täielik toataimede käsiraamat. Varrak, 2003

Virve Roost. Toalilled. Valgus, 1973

Virve Roost. Toalilled. Varrak, 1992

Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008

V. G. Tulintsev. Toalilled. Eesti Riiklik Kirjastus, 1957

Paul Williams. Toataimed. Ronitaimedest kaktusteni. Varrak, 2006