otsi
 

Jänesekapsas

Oxalis

Allikas: orkneyflowers.blogspot.com (O. triangularis)

Allikas: gardenseeker.com (O. tetraphylla)

Prindi

Üldiseloomustus

Kuuluvad jänesekapsaliste (Oxalidaceae) sugukonda pärinedes Brasiiliast. Kasvab mõnekümne sentimeetri kõrguseks ning on lehtdekoratiivne toataim. Reeglina töödeldakse kemikaalidega kasvu pidurdamiseks. Santa Katariina jänesekapsa lehed on punakaspruunid.  

Tegemist on suhteliselt vähenõudliku toataimega.

Liigid

Liike on ligi 500.

  • Näärmekas jänesekapsas (O. adenophylla)
  • Santa Katariina ehk kolmetine jänesekapsas (O. triangularis)
  • Õnne-jänesekapsas (O. tetraphylla)

Temperatuur ja niiskus

Tempratuur ei tohiks olla liiga soe. Õnne-jänesekapsas ei talu talvel temperatuuri üle 15 kraadi. Oluline on anda talvel puhkeperiood, mil temperatuur võiks olla 10 kraadi. Suvel võib viia õue.

Valgus

Eelistab valget kasvukohta (ida- või läänepoolne aken), kuid vältida otsest päikesevalgust. Pimedas võivad varred hakata venima ja muutuda nõrgaks.

Kastmine

Õnne-jänesekapsa veevajadus on mõõdukas. Siiski ei tohiks mullapall kuivada täiesti läbi ja ka läbivettimist tuleks vältida. Talvel anda puhkeperiood, mil kasta vaid mõnel korral.

Väetamine

Santa Katariina jänesekapsast võib mõõdukalt (kord kuus) kasvuperioodil väetada lämmastikusisaldusega väetisega. Õnne-jänesekapsast ei pea väetama.

Õitsemine

Santa Katariina jänesekapsa õied on valged või roosad.

Ümberistutamine

Puhkeperioodi lõppedes tuleb taim ümber istutada toitaineterikkasse mulda.

Paljundamine

Risoomi jagamise teel varakevadel.

Kahjurid ja haigused

Lehetäid, punased kedriklestad, karilased ja hahkhallitus.

Muu

Talvel vajavad puhkeperioodi, mil taimed võivad ka lehed maha visata.

Kasutatud allikad

Dorte Nissen. Toataimede piibel. Sinisukk, 2005

Angelika Throll. Mis õitseb aknalaual? Sinisukk, 2008

Anders Wennström, Katarina Stenman. Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine. Varrak, 2008

Jänesekapsas

JänesekapsasToomas

Oxalis

OxalisAune Kolde